Tähestik ja hääldus

Tähestik koosneb 26 tähest:

a, b, c, d, e, f, g, h, i, j, k, l, m, n, o, p, q, r, s, t, u, v, w, x, y, z

Enamik neist on samad, mis inglise keeles, välja arvatud mõned kõlalised erinevused:

c: kõlab nagu eesti keeles sõnades “Celsius” ja Caesar”	g: alati tugev nagu sõnades “garaazh” või “galaktika”, mitte pehmekõlaline nagu “geel”	q: talle järgneb alati “u” hääldusega nagu sõnas “Quasimodo”
r: hääldatakse nagu “tt” sõnas “rattal” või “dd” sõnas “Neddy”	j: hääldatakse nagu “˛” sõnades “˛alusii” ja “˛elee”

Igal täishäälikul on ainult üks hääldus (sarnaneb hispaania ja itaalia hääldustele):

a hääldatakse alati nagu “a” sõnas “katus”

e hääldatakse nagu “e” sõnas “kena”

i hääldatakse nagu “i” sõnas “pliit”

o hääldatakse nagu “õu” sõnades “kõurik” ja “kõuts”

u hääldatakse diftongina nagu “uu” sõnas “kuulus”

Ido on foneetiline keel: igale tähele vastab üks häälik ja iga hääldust märgib üks täht.

Ido keeles ei ole hääldust tähistavaid märke. Kõiki sõnu, va. tegusõnad, hääldatakse rõhuga eelviimasel silbil (näit. feNEstri). Tegusõnades langeb rõhk viimasele silbile (näit. saVAR).

Artikkel (eessõna)

Ido keeles ei ole umbmäärast artiklit. Määrav artikkel on “la” (võrdub inglise keele artikliga “the”). Artikkel “la” on muutumatu.

Fenestro = (üks) aken	Fenestri = (mõned) aknad
La fenestro = (see) aken	La fenestri = (need) aknad

Sõnalõpud

Kui sõna lõpeb tähega	Siis on see	Näiteid
o	nimisõna	kato = kass; komputoro = kompuuter; domo = maja
a	omadussõna	bela = kena; neta = puhas; alta = pikk, kõrge
e	määrsõna	perfekte = perfektselt; rapide = kiiresti
ar	tegusõna	skribar = kirjutama; esar = olema; ludar = mängima

Erinevalt eesti keelest on ido keeles omadussõnad muutumatud – nad ei ühildu nimisõnaga ei sooliselt ega arvuliselt (sarnaselt inglise keelele). Vt allolevat näidet:

La bruna tablo = pruun laud; La bruna tabli = pruunid lauad

Liited ja sõnade moodustamine:

Sõnade tähendus sõltub ees- ja järelliidetest. Mõned näited:

des- des tähistab vastandit: deskonocar = mitte teadma; desfacila = raske; desaparar = kaduma

-ist- ist tähistab ametit: arto = kunst – artisto = kunstnik; butiko = kauplus või pood – butikisto = poemüüja, poodnik

-ar- art tähistab kogumit: vorto = sõna – vortaro = sõnastik; direktisto = direktor – direktistaro = direktsioon

Ido keel võimaldab sõnatüvede liitmise teel moodustada uusi, erineva tähendusega sõnu:

chambro = tuba	dormo-chambro = magamistuba
hundo = koer	chashundo = jahikoer (chasar = jahti pidama)

See vähendab tunduvalt meeldejäetavate sõnade hulka ido keele õppimisel.

Isikulised asesõnad

Me =mina	Elu = tema, naissoost	Ni = meie	Ili = nemad, meessoost
Tu = sina;	Ilu = tema, meessoost	Vi = teie	Eli = nemad, naissoost
Vu= sina	Olu = tema, see		Oli = need, nemad – esemed, loomad

Kui räägitakse kolmandast isikust tema soolist kuuluvust rõhutamata, kasutatakse asesõna Lu (tähenduses tema või see)

Samalaadne sootu vorm kehtib ka mitmuses – Li (nemad)

Tegusõna pööramine:

Sõnalõpp	Ajavorm	Näited
as	olevik	me opinionas = Ma mõtlen (otsetõlkes nagu “minu arvates”); elu lektas = ta loeb
is	minevik	ni skribis = me kirjutasime; tu parolis = sa rääkisid
os	tulevik	vu drinkos = sa hakkad jooma; sa jood; me pensos = ma hakkan mõtlema; ma mõtlen;

Ido keeles ei ole ebareeglipäraseid tegusõnu.

Mitmus

Mitmus on hõlpsasti moodustatav, asendades sõna lõpus “o” mitmuse lõpuga “i”:

foresto = mets – foresti = metsad; arboro = puu – arbori = puud

Arvud

0 = zero	4 = quar	8 = ok	12 = dek-e-du	40 = quaradek	1000 = mil
1 = un	5 = kin	9 = non	15 = dek-e-kin	100 = cent	1000000 = miliono
2 = du	6 = sis	10 = dek	20 = duadek	200 = duacent
3 = tri	7 = sep	11 = dek-e-un	30 = triadek	300 = triacent

Iseseisvad väljendid

Saluto! = Tere!; Quale tu standas? = Kuidas läheb?; Danko! = Tänan!; Til rivido! = Nägemiseni!

Ido veebis